Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö
(vastutav täitja prof. Teet-Andrus Kõiv)
“Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi
(Heatcatcher tehnoloogia) arendamine
olemasolevatele kortermajadele (I etapp)”
lühikokkuvõte.
v Kasuliku mudelina Eesti Patendiametis registreeritud Heatcatcheri (edaspidi HC) tehnoloogiat saab kasutada olemasolevate kortermajade soojustagastusega ventilatsiooni lahendamisel
v HC põhimõtteline skeem on toimiv
v Väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine korterelamute ventilatsioonist väljuva soojuse utiliseerimisel on praegu turul pakutavatest lahendustest üks odavamaid ning vajab vähe ümberehitustöid.
v HC tehnoloogia parema tulemuse jaoks tuleks ventilatsioonilõõride ja lõppelementide korrasolekus veenduda, samuti tagada värske õhu pealevool korteritesse.
v Korrektselt toimiva mehaanilise väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine lahendab probleemid, mis kaasnevad loomuliku ventilatsiooniga sh temperatuuri erinevustest tingitud õhuvahetuse varieerumisest, sellest tekkivast üle- või alaventileeritusest, õhukanalite pikkusest, tuule mõjust, lõõride vahelisest aroomide levikust jne. Mehaaniline ventilatsioon tagab kogu aasta vältel ühtlase väljatõmbe ruumidest. Juhul kui ventilatsioonilõõrid või teised süsteemi osad ei vasta nõuetele, ei suuda ka mehaaniline väljatõmme tagada piisavat õhuvahetust.
v HC tehnoloogia maksimaalseks ärakasutamiseks peaks küttesüsteem olema viidud võimalusel (nt hoone soojustatud) madalatemperatuurilisele küttegraafikule näit 55-40oC
v HC süsteemi puhul on üheks eeliseks lühikesed õhukanalid, kuna lühikeste õhukanalite korral on soojuskaod enne õhk-vesi soojusvahetit väiksemad. HC süsteem ei muuda oluliselt hoone arhitektuuri või väljanägemist.
v HC tehnoloogia kasutamisel peaks sooja vee võtt toimuma pealevoolutorustikust ja käterätikuivatid peaksid olema tagasivoolu torustikul või hoopis küttekontuuril. Uuritud hoonel Järvakandis see nii ei olnud ja sellega seoses esines probleeme sooja ülekandmisel hoone sooja tarbevee süsteemi.
v Uuritud hoonel Järvakandis kasutati 2010 aastal HC süsteemiga toodetud energiat (soojus + elekter) 18,5% seoses projekteerimiseks olnud lähteandmetest märgatavalt väiksemast õhuvahetusest (probleemiks võib olla värske õhu klappide (ei olnud seotud HC tehnoloogia paigalduse töövõtuga, lahendati eraldi) vale asukoht, maht, nende sulgemine, õhukanalite olukord), küttevee kõrgetemperatuurilisest graafikust (küttesüsteem renoveerimata, hoone soojustamine lõpetati 2010 aasta lõpuks) ja sooja tarbevee kõrgest tempratuurigraafikust (sooja tarbeveega köetakse enne köögi kraanidesse jõudmist käterätikuivateid sanruumides ja sellega seoses peab olema tsirkulatsioonivesi tavalisest kõrgema temperatuuriga, samuti kasutavad paljud majaelanikud soojavee kütmiseks el.boilereid, mis viivad madalatemperatuurilise pealevoolu kütmise mahu madalamaks tavapärasest). Hoone tehnosüsteemide renoveerimisega on võimalik olemasoleva HC süsteemiga toota ligi 44,7% senisest tarbimisest.
v Tasuvusarvutuste tulemustest on näha, et paigaldatud HC süsteem säästab projekteeritud tingimustel tunduvalt rohkem energiat ja ka raha võrreldes tegeliku tootmisega Järvakandis.
v Tasuvusajad 6,5 aastat ja enam on arvutatud lihttasuvusaegadena, st ei ole arvestatud küttehindade tõusuga, mis omakorda viiksid tulevikus tasuvusaega lühemaks.
v Mehaaniline ja loomulik ventilatsioon ei sobi kokku.
v Madalasurvesoojuspumpade kompressori eluiga on pikem ja kompressori COP kõrgem. HC tehnoloogia kasutab põhiliselt madalasurvesoojuspumpasid.
v Soojuse transportimiseks piisab torustikele 19 mm paksusest vahtkummi soojaisolatsioonist (nt Armaflex). Väljaspoole hoonet jäävad torustikud tuleks katta lisaks plekiga.
v Kortermajade õhuvahetusele kuuluva soojuse osakaal on orienteeruvalt 10-60%. Mida soojapidavam hoone seda suurem osakaal on ventilatsiooniõhu soojendamisel.
v Heitõhu temperatuur, mis on üle 5 kraadi kindlustab, et õhk-vesi soojusvaheti ei lähe jäässe ning ei vaja täiendavat energiat selle sulatamiseks. HC süsteemil on heitõhu temperatuur kõrgem.
v Õhuvahetuse oluline suurendamine ja/või küttesüsteemi temperatuurigraafiku alandamine võib kaasa tuua radiaatorite küttepinna suurendamise vajaduse.
v TTÜ soovitab korterelamute ventilatsioonisüsteemide renoveerimisel kasutada soojustagastust võimaldavat väljatõmbeõhu soojuspumbaga lahendust nagu on ka HC tehnoloogia.