Ei ole mõistlik, et Eesti inimesed maksavad sooja toa eest 4-5 korda rohkem kui soomlased, rootslased või norrakad, leiab Energiamaja Konsultatsioonide juhataja Rain Airik.
„Meie majad on energeetiliselt üsna kehvas seisus ja selle silmnähtavateks tunnusteks on nii eluohtlikud jääpurikad, suured küttearved kui ka seinte sees külmunud torud,“ sõnab Airik.
„Praeguste kütuste hindade juures ei tohiks küttekulud ületada 15 krooni ruutmeetri kohta, Lasnamäe ja Mustamäe halva soojuspidavusega kortermajades ulatub sooja hind paraku sageli isegi 40 krooni ruutmeetri kohta.“
Energiamaja Konsultatsioonide arvutuste kohaselt on energiaauditi ja sellest lähtuva renoveerimise tulemusel võimalik küttekulusid vähendada vähemalt 45 protsenti, mis tähendab, et praeguste küttekuludega oleks ettevõtte hinnangul võimalik katta nii renoveerimislaen kui ka renoveerimisjärgne küttekulu.
„Soojapidavuse oluliseks parandamiseks akende vahetamisest ei piisa, lisaks tuleb üle vaadata kütte- ja ventilatsioonisüsteemid,“ sõnas Airik.
Hoone energiasäästlikuks renoveerimise terviklahendus koosneb järgnevatest komponentidest:
1) energiamärgis, mis annab ülevaate hoone energia tarbimisest ja energiakuludest
2) energiaaudit, kus selgitatakse välja hoone energiakadude ja kulude põhjused ning allikad, pakkudes välja vajalikud lahendused tasuvusarvutustega
3) termograafia, mis tuvastab hoone külmasillad, trassilekked, välispiirete soojapidavuse ja nende soojalekked
4) hoone energiasäästmise ja ehitusalane konsultatsioon
5) ehituse omanikujärelevalve, kus tagatakse tellijale tema soovidele, kehtivatele normidele ja nõuetele vastava projekti koostamine ning ehitusperioodil projektikohase hoone valmimine.
„Kevadel planeerimist alustades on korteriühistutel võimalik järgmise talve küttearved juba väiksemaks saada,“ lisas Airik.