Soojapüüdja (Heatcatcher) tagab ruumides parema sisekliima ja vähendab küttekulusid.

Valdavalt käib vanemate korterelamute energiasäästlikuks muutmine praegu nii, et vahetatakse aknad, soojustatakse fassaad ja katus ning renoveeritakse küttesüsteem, aga jäetakse välja ehitamata korralik ventilatsioonisüsteem. Inimesed tunnevad rõõmu küttearvete vähenemise üle, aga seda, missugust õhku nad oma korterites hingavad, ei peeta oluliseks.

Hooli endast ja oma lähedastest

Inimesed viibivad enamiku ajast kodus. Uuringud näitavad, et suurem osa sellest ajast tuleb hingata õhku, mille süsihappegaasi sisaldus on tunduvalt üle normi. See aga mõjutab enesetunnet ja tervist märksa rohkem, kui esialgu võiks arvata. Inimene on põhjuseta väsinud, loid, kaebab peavalu – tihti ei osata seda seostada hapnikuvaegusega. Samal ajal teeb pidev ebamugavustunne inimese rahulolematuks ja mõjutab kõiki tema eluvaldkondi: lastel langeb õppeedukus, vanemad on närvilised, peresuhted halvenevad, tööl ei taha ka asjad enam laabuda, tekivad konfliktid jne – ring läheb aina laiemaks. Sotsiaalministeerium on soomlaste näidete põhjal hinnanud, kui palju tekib inimestel või riigil halvast mikrokliimast põhjustatud kulutusi seoses sellega, et tuleb haigusi ravida, inimesed ei saa tööl käia jne. Eesti mõistes oleks see summa 6-8 miljardit krooni aastas. See näitab probleemi tõsidust.

Liigniiskus ja hallitus

Teine suur probleem ebaühtlase ventilatsiooniga hoonetes on tekkiv liigniiskus. Pesemine, riiete kuivatamine, toidu valmistamine on ainult mõned näited, mille tagajärjel võivad ajapikku läbi roostetada hoone metallkonstruktsioonid ja määnduda puitosad, väheneb piirete soojapidavus, rääkimata rikutud siseviimistlusest. Kõrge suhtelise õhuniiskusega ruumis hakkavad vohama hallitusseened. Nende elutegevuse käigus tekkivad toksiinid võivad põhjustada pöördumatuid tervisehäireid ja haigusi, alates astmast ja muudest allergiatest kuni vähini välja.

Soojapüüdjaga saab radiaatorid ja vee soojaks

Meie insenerid koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on välja töötanud tehnoloogia, millega saab korrusmajade ventilatsiooni kontrollida ja ventilatsiooni kaudu eralduva soojuse kinni püüda ning kasutada seda hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. See aitab märgatavalt vähendada küttekulusid, tagades samal ajal korterites tasakaalustatud õhuvahetuse ja tervisliku sisekliima. Selline süsteem on kasulik nii loomuliku ventilatsioonisüsteemiga korterelamutes kui ka uuemates sundväljatõmbega majades. Lahendus on eeskätt olemasolevate

tüüpmajade jaoks ja on mõeldud kogu majale tervikuna. Inimeste igapäevast elu süsteemi paigaldamine ei häiri. Soojapüüdjad pannakse katusele, kus ventilatsiooni kaudu väljuvast õhust eraldatakse soojus, mis kantakse maja soojussõlmes üle küttesüsteemile ja tarbeveele.

Targemad on juba haaranud võimalusest

Soojapüüdja maksab praeguste finantseerimisvõimaluste juures kohe sinu eest oma soetamise kulud ja teenib ka lisa. Vaja on vaid sinu otsust. Kasu suurusest saab rääkida pärast arvutuste tegemist. Iga konkreetse maja korral võib olla see erinev. Lisaks sellele tasub riik praegu veel omalt poolt kuni 35% renoveerimistööde maksumusest.