Vanemate korrusmajade ventilatsioonimurede leevendamiseks on olemas lahendus

Liivo Kruusel

Elysium OÜ

Vanemate korrusmajade eluruumide õhuvahetus on enamasti puudulik. Kõik mured laheneksid, kui kogu korteri õhk vahetuks ventilatsioonilõõride kaudu. Ometi on lõõride toime paljude korterite õhuvahetuses nullilähedane. Põhjusi on mitu – isegi see, et lõõrid on umbes. Ei ole küll kuulda olnud, et keegi seetõttu lämbunud oleks. 

Kuidas aga jäävad inimesed ellu ruumis, kus õhk ventilatsioonilõõride kaudu ei vahetu,

igapäevaelus ruumiõhu hapnikusisaldust ju ei mõõdeta? Kui olemine ebamugavaks muutub, avatakse aken või uks. Enamasti ei teata, kui palju välisõhku sel moel tuppa pääseb. Aken või uks pannakse kinni tavaliselt siis, kui temperatuur langeb nii palju, et ruumis olijail jahe hakkab. Paljud teavad, et sel moel tuulutamisega käivad kaasas suuremad küttearved ning seepärast püütakse seda piirata. Väike küttekulude kokkuhoid ei korva aga sellega kaasnevaid hädasid.

Inimesed ei saa sageli aru, miks nad ise või nende lapsed kiiresti väsivad ja närviliseks muutuvad, miks neist saavad allergikud, miks nad üha tihedamini kannatavad peavalu või depressiooni käes või isegi haigestuvad bronhiaalastmasse või vähkigi. Kui palju maksab heaolu ja tervis? Kuni pole juhtunud kõige hullemat, me sellele ei mõtle. Elukeskkonnast tingitud raske haiguse ravi on aga väga kulukas. 

Ebaterve keskkond ei mõjuta üksnes inimesi, vaid ka ehitist ennast. Puudulik ventilatsioon põhjustab niiskuskahjustusi, nt korrosiooni. Rauast sarrus roostetab läbi ning tarindid võivad kokku variseda, hallitusseened kahjustavad viimistlust ja ka mööblit.

Lihtsaima lahenduse pakub korralikult toimiv ventilatsioon. Küttekulu vähendamiseks peaks see olema soojusvahetiga. 

Elysium OÜ pakub tehnoloogiat, mis võimaldab kasutada ventilatsiooni väljapuhkeõhu soojust keskkütte- ja tarbevee soojendamiseks, eriti hästi sobib see korrusmajale. Hoone ventilatsioonikorstnate otsa paigaldatakse ventilaatorist, siibrist ja õhk-vesi-soojusvahetist koosnevad soojapüüdurid. Igas lõõris saab sundväljatõmmet siibri abil reguleerida (nt nii, et õhu vooluhulk oleks normikohaselt 20 l/s). See aitab lahendada või vähendada loomuliku ventilatsiooniga kaasnevaid muresid, nt sõltuvust korruselisusest (lõõri pikkusest), tuulest (tugevus, suund), sise- ja välistemperatuuri erinevusest, vältida üle- või alaventileeritust ning vähendada soojuskadu. Soojusvaheti torustikus ringlev soojuskandur (nt tosool) koormab soojuspumpa ühtlaselt aasta ringi. Pumba võib paigaldada nt soojussõlme, kus seda on mugav teenindada, kus ta müra elanikke ei häiri ning kus ta soojendustõhusustegur on soodsa töökeskkonna tõttu suur (4–6). Kui soojuspump ühendada tagastusvee temperatuuri tõstmiseks keskkütte- ja/või sooja tarbevee süsteemiga, saab ventilatsiooniõhu soojuse ära kasutada. Tuulutusõhu juurdevoolu saab reguleerida akende tuulutuspilude või siird-õhuklappide abil. 

            Selle süsteemiga saab liita ka päikesepaneele, mis annavad kõrgema temperatuuriga vett kui soojuspump. Päiksepaistelise ilmaga kütab päikesepoolseid ruume ka päike ning suvel kütab kogu maja soe välisõhk. Ventilatsiooni kaudu saab osa sellest soojusest vee soojendamiseks ära kasutada. Kui süsteemi toodetud soojusest ei piisa, on võimalik lisa saada kaugküttesüsteemist.

 Elysiumi paigaldatud süsteemid ja arvutused on näidanud, et ventilatsiooniõhu soojust ära kasutades on võimalik rahuldada 30–50 % maja küttevajadustest, millele lisandub ca 10 % kokkuhoidu reguleerimise ja automaatika arvel ning välditud üleventileerimisest kütteperioodil. Süsteemi tasuvusaeg on praeguste küttehindade puhul kümne aasta ringis.

Elysiumi soojusvahetitega ventilatsioonisüsteemi plussid:

• saab kasutada olemasolevates kortermajades;
• ventilatsiooni väljapuhkeõhu soojust saab aasta ringi kasutada keskkütte- ja tarbevee soojendamiseks;
• paigaldamine häirib elanikke vähe (töö käib enamjaolt katusel ja soojussõlmes);
• enamikul juhtudel muutub rahavoog positiivseks (küttekulude kokkuhoid on suurem kui laenumaksed ja käituskulud kokku);
• soojuskadu katuselt soojasõlmeni kulgevais torustikes on väike;
• hoone välisilme ei muutu.

Elysiumi tehnoloogia on kasuliku mudelina registreeritud Eesti Patendiametis. Alustatud on koostööd Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooliga, et täpsustada selle tehnoloogiaga kaasnevat kokkuhoidu. Peale otsese soojushulga, mis antakse keskküttesüsteemi, on kasu ka sellest, et ruumiõhk muutub tervislikumaks ning seinad kuivemaks ja soojapidavamaks. Aknaid ja uksi ei ole vaja tuulutamiseks avada.

Võib mõelda ka globaalsemalt (kasvuhoonegaaside vähendamiseni välja) ja öelda, et mida väiksem on meie ökoloogiline jalajälg, seda parem on elukeskkond. Kõige tähtsamad on aga inimeste tervis ja heaolu.